Esialgne mõte tekkis meie enda pere vajadusest. Nimelt oli minu tütar esimestel lasteaia aastatel kimpus külmetus- ja viirushaigustega. Pikale nohuperioodile järgnes köha. Olin väga tihti sunnitud töölt koju jääma.
Soolakambri rajamise idee sai alguse aga paar aastat tagasi kui perega naaberriiki minipuhkusele sõitsime. Kohe reisi alguses tekkisid esimesed haigussümptomid. Meeletu nohu, ninaalune oli juba punane nuuskamisest (või siis selle üritamisest), silmad jooksid vett ning algasid esimesed köhatused. Teate ju küll. Korras! Selle reisiga läks nüüd hästi, mõtlesin nukralt endamisi.
Öösel hotellitoas püüdsin leida “almighty dr google” abil kiiret leevendust nohule. Lugesin erinevaid soovitusi soolakambri osas. Järgmisel hommikul leidsingi ühe ettevõtte, kes antud teenust pakkus.
Istusime soolakambris 25 minutit. Ruum oli üpris pisike. Minu kõrval oli vaid paar tooli ja palju soola. Esimese 5 minuti jooksul hakkas tütrel igav. Järgmised 20 minutit möödusid jorramise saatel. „Emmmmmmeeeeeeee, millal me minema hakkame“ kumises mu kõrvus terve aja. Hädavaevu suutsime seansi lõpuni olla.
Uskuge või mitte aga sama päeva õhtuks oli nohu kadunud. Ma ei suutnud seda uskuda. Kas tõesti ühest korrast aitas oli mu imestus suur. Aga nii see oli ja ülejäänud puhkuse saime veeta lapsega, kes oli täis energiat ning haigusnähud olid kadunud kui vits vette.
Minu peas keerlesid kaks mõtet. Esimene- proovin leida kodukoha lähedal ka soolakambri kui peaks juhtuma, et keegi peres haigestub. Tahtsin uuesti proovida kas ikka tõesti nii lihtsalt toimib see meetod. Teine mõte, et otsin sellise soolakambri kus on ka lastele tegevus, sest üpris piinarikas on väikelapsega olla ruumis kus mänguline tegevus puudub.
Üsna peagi sai selgeks, et sellises formaadis, mis minu peas oli tol hetkel, soolakambrit ei ole (vähemalt minu elukoha lähedal). Sellist mis oleks suur ja avar ning palju mänguasju. Kus oleks mahe valgus ja rahustav muusika. Aga mis oleks kui laseks ise sellise soolakambri ehitada, käis mõte mu peast läbi.
Ja nii see keskuse mõte alguse saigi. Teadsin, et soolakambri külastus on ajalises mõttes lühike. Laps saab alles hoo sisse ja juba peab hakkama minema ning ka lapsevanemal on peale tööpäeva tiirutada linnas ebamugav vaid paarikümne minuti pärast. Aga mis oleks kui lisaks soolakambrile saaks mängulist tegevust jätkata turvalises mängutoas? Plaanile sai joonestatud kaks saali. Aga kui on mitu last ja ema saaks ühe lapse saata liikumistundi ja teise keeletundi, rüübates ise samal ajal ootesaalis rahulikult kohvi? Plaanile hakkas lisanduma saale juurde ja kokku on nüüd võimalik erinevatest tegevustest osa võtta lausa seitsmes erinevas ruumis.
Teekond keskuse valmimisel on olnud kõike muud kui lihtne. See on olnud õpetav, kasvatav ja loov.
Aga siin ta nüüd on. HALOS («halos» on kreeka keeles sool ). Minu unistus on täitunud.
Oleme Kairiga juba aastaid sõbrannad ja kui kuulsin plaanist asutada selline lastele mõeldud keskus, mis pakub ühtlasi ka soolakambri teenust, kõnetas see mind koheselt.
Olen ise kahe lapse ema ja usk soola toimesse algas ajal, mil mu noorem tütar käis lasteaias. Nimelt lapse lasteaias oli väike soolakamber. Märkasin juba siis, et tütre viirus- ja külmetushaigused ei ole enam nii sagedased ja pikaajalised.
Olles ise varasemalt kuulunud lastele suunatud arengukeskuse rajamise ja loomise juurde tundsin, et koos Kairiga saame luua paiga mis pakub lapsele midagi uut ja põnevat ning lapsevanemale turvatunnet ja mugavust.
Lugesin läbi Kairi poolt koostatud äriplaani, et kontseptsiooni paremini mõista. Peale seda algas juba ühise plaani koostamine. Hästi tore oli näha kui erinevad olid meie vajadused oma lapsi kasvatades. See on äärmiselt suur kasutegur luues lastekeskust. Kõik lapsed on erinevad ja ka lapsevanema soovid ning ootused on erinevad. Usun, et just läbi selle omaduse näha ja võtta arvesse erinevaid huvigruppe ja nende ootusi, saame pakkuda külastajatele innovaatilisust ja multifunktsionaalsust.
Kohe alguses sai selgeks, et kõik tegevused keskuse loomisel on käsikäes meie arusaamaga, et lastel peab olema lõbus ja turvaline ning lapse saatja (lapsevanem või vanavanem) peab saama maksimaalse mugavustunde.
Otsustasime liita keskusesse erinevad huvitegevused, et jällegi pisut mugavamaks muuta lapsevanema elu. Eriti hõlbustab see lapsevanema graafikut, kellel on kaks või enam last. Vanema lapse trenni või logopeedi külastuse ajal on võimalik lapsevanemal teise lapsega mängida samaaegselt mängutoas.
Plaani välja mõtlemine paberil on üks aga selle rakendamine on hoopis teine. Veetsime tunde ja lausa päevi saaliplaanide „puzzle“ kokkupanekul. Joonestasin ümber lugematul korral saalide asukohti. Peas keerlesid vaid mõtted, kas nii on külalisel mugav. Ise naersime, et kutsuksime külastajaid nagu oma koju mõeldes iga nende liigutuse, soovi läbi, et ikka ja jälle mugavust pakkuda.
Kindlasti ei ole see olnud lihtne algus. Kaugel sellest. Küll aga on see keskus saanud oma asutajatelt maksimum hoole ja armastuse igat detaili planeerides.
Oleme Kairiga nii nutta kui naerda (rohkem naerda) saanud selle asutamise teekonna vältel. Oleme öösel värvinud seinu ja hommikul mõelnud, et milline maaler küll pimedas julgeks värvi seina panna. Loodame, et tunnetate külastuse ajal kui väga oodatud te olete.
Ja nii Halos sünnilugu alguse saigi!
